Talvine rattasõit

Kas talvel saab rattaga sõita?
Vastus on JAH. Ka siis kui on -20 kraadi külma, on sadanud äsja 30 cm lund või öine miinuskraad on teed jäätanud. Rattasõidu kohta käib ka tõetera, pole kehva ilma on vaid kehv varustus ja eelarvamused.

Rehvid: naelkummid või mitte?
Olen nüüd vast kolm talve sõitnud aastaringselt ja talveks ikka naelad alla pannud. Esmalt oli küll kahtlusi, et kas tasub neid soetada. Schwalbe (üks parimaid saksa rehvivalmistajaid) valikust on täna saada kolme eri mudelit:
- Schwalbe Ice Spiker: parim saadaolev, 304 naastuga, paiknevad neljas reas (pakun, et ca. sama palju kui autorehvis), miinuspool on kaal ca 1 kg rehv (980 g).Saadaval vaid maastikuratta mõõtu. Hind ca. 800 krooni kanti tükist.
- Schwalbe Marathon Winter: parema kiirusega, maastikurattal 200 naela ja hübriid/matkarattal 240 naela. Hind ca. 100 krooni odavam kui Ice Spiker
- Schwalbe Snow Stud: 100-120 naela, saadaval ka kahes mõõdus, hind ca. 500 krooni kanti tükist.
Olles sõitnud ülaltoodutest esimese ja kolmanda mudeliga on vahe tuntav, eriti kui tegemist suure hulga lumega või siis sileda jääga.
Pea kolm aastat sõitu (eelmised aastad ka päris palju asfaldil) on viinud vaid 5 naela rehvist. Sellise tempoga jätkates võiks neid kasutada veel ca. 10 aastat.

Sõitmine talvel: jää, lumi, tänavalöga
Jää on salakaval, vahest on ta lume all ja vahest ka must jää kõnni- või sõiduteel. Kehtib sama põhimõte mis autoga sõites, ära tee järkse liigutusi ja püsid sadulas. Samas tekib sõites kogemus ja kui vaja võtan jää peal ka kurve, pedaal ülesse ja jalg valmis mahapanekuks.
Sai tehtud ka katse, et sõitsime jäisel teel autoga võrdselt ja siis pidurdasime. Kiirus oli ca. 25 km tunnis. Ratas sai pidama 6-7 meetriga, auto aga 25 meetriga.
Lumi, paks lumi ja kuhjatud lumi: see on osalt nagu sõitmine liivase pinnaga metsas. Pehme lumi ei ole probleemiks, vahest natuke vibab aga pole hullu.
Külmunud ja kuhjatud lumi: võrdub sõitmisega kivisel pinnasel, kus on mügarikud ja vahest isegi teravad ääred ja vahest on raske aru saada, kas tegemist on kõva või pehme lumega.
Praegusel lumerohkel talvel on üksjagu tegemist kõnniteele ja teede äärde kuhjatud lumega, vallid on kõrged ja ega neist mõistlikult üle saa, tuleb mööda minna.
Kõige ettearvamatu on aga munakivid, nulli lähedal olev temperatuur teeb nad sigalibedaks ja peab olema kurvide võtmisega väga ettevaatlik.
Kahtlemata on kõige kehvem osa talvisest rattasõidust linnas leiduv soolasegune lumi, mis teeb halba kõigele liikuvale: kett, ketaspidurid, keskjooks jne. Lahendus on ratta lapiga üle käimine peale sõitu ja regulaarne keti õlitus.

Riietus talvisel sõidul
Talvine rattasõit võib olla mõnus ja kiire edasiliikumise viis või ka pidev külma ja ebamugavuse trotsimine. Jalad ja käed on esmatähtsad.
Jalas kannan talvesaapaid. Talvel võib tossuga jooksma minna (pöid liigub ja kui on veri käima läinud, külm ei hakka), rattasõidul aga pöid on enamasti paigal ja kiirus suurem, see tõttu korralikud jalanõud on esmatähtsad.
Kinnastena kasutan kahekordseid kindaid, millel sõrmkinnaste peale on pandud tuulekindlad labakud, isegi -20-ga pole külm hakanud...
Muu keha osas kihiline riietus ja tuulekindlus on märksõnad. Püktse alla soovitan panna sooja pesu või spetsiaalsed talvepüksid. Ka soojad alukad ei tee paha.
Paar korda olen kasutanud ka näomaski (-15-20 temperatuuri juures), sobib hästi, kuigi hingamine mõnevõrra raskendatud.

Turvalisus: nähtavus ja nähtav olemine
Päevavalgust on vähe ja nähtav olek on esmatähtis. Kindlasti soovitan kanda helkurvesti tavariietuse peal, samuti esi ja tagatulesid. Mida rohkem helkurribasid on riietel, saabastel seda parem. Kiiver nagu alati.
Arvestama peab, et enamik autojuhte ei ole talvel ratturitega harjunud ja ei arva, et kuskilt võib neid teele sattuda, eriti väiksemate teede ristmikel ja samuti Tallinna Vanalinnas.